• Marjaana Vaher

Kaja pizzademaal

Updated: Jun 1

Mulle ei meenu hetkel ühtegi muinasjuttu mis oleks seotud pizzadega seega olgu siis nii, et Alice imedemaal asemel on meil Eesti oma Kaja pizzademaal. See postitus sobib siia kuuma justkui valatult, sest meenutab mulle minu esimest külastust Itaaliasse kus me käisime koos abikaasaga. Seal saime me tunda maitseelamusi mida ei ole õnnestunud korrata siiani üheski riigis ja eks sealgi kujunesid meil omad lemmikud pizza, pasta, mereandide ja piadellade kohtade seas. Ikka kippus olema nii, et seal kus oli taevalik pizza oli muu pakutav jällegi pigem väga hea, et mitte öelda pigem turvaline, ilma VAU efektita, ehk siis midagi teha ei ole, igalühel oma nišš.


Ma ei suuda enam pizzat süüa!


Ma ei teagi kas see on nüüd hea või mitte aga kui minu maitsemeeled on saanud tunda taevalikku maitseelamust ning ma tean millised on minu ootused ja mul on valida kas ma valin enda ootustele mitte vastava pizza või jätan pizza üldse vahele siis valin viimase. Tõsi tellime ikka vahel pizzat, sest teab keegi mõnda last kellele pizza ei meeldi? Proovin küll vahel, et ehk on midagi muutunud aga tõden samas, et siiski mitte.


Mida see hing siis ihaldab kui tahta tõeliselt head pizzat, maitseelamust, just minu maitse meeltele pai tehes?





Olgu tänatud kõikvõimas televisioon, tänu kellele see koht mulle silma jäi, olen vist isegi kahest saatest Kaja pizza kohta lugu näinud ja ausalt, ma vaatan televiisorit väga harva, minu õhtud mööduvad pigem raamatulehti lapates, seega võib seda vist võtta kui toidumaailma taevalikku märguannet minule.

Plaan oli paika pandud, juba ette mõtlesin, et eks saab see vast põnev olema, ootused oli juba ette kõrged ja samas kartsid need ka pettumust saada.

Me otsisime seda kohta ma ei tea kui kaua, sest esialgu ei osanud isegi oodata, et lihtsa välimusega ukse nr 33 taga peidab ennast midagi nii imelist. Astume sisse ja märkan esimesena ühte pikka lauda ja ühte ilmatuma pikka saba inimesi kes kannatlikult omavahel lobisedes pizzade tellimusi esitavad, pizzameistrid sealsamas, klientide valvsa pilgu all kõike paremat valmistamas ja kassa taga järjepidevalt valmivate pizzade omanike nimesid hüütakse. Põnev, mõtlen endamisi. Kuhugile istuda ei ole, väljas on talv ja külm, autosse ju ometi sööma ei lähe, ehk vabaneb koht.




Istume ja ootame oma hõrgutisi, piisavalt kaua ja parasjagu vähe, et saada aimu kogu selle koha "hingamisest" ja samas tajuda ja jääda igatsema seda salapärast "miskit". Pikk laud vahetab enda taga inimesi sinna me löögile ei saanud, saime kohad vahetult leti ääres, paaripukkidel, inimesi oli tol päeval nii palju, et süüa sai kui hoidsid käed võimalikult keha vastu, et mitte küünarnukiga tahtmatult teise pizzanautleja pihta minna. Aga samas, kedagi ei häiri, inimesed on rõõmsad ja postiivsed, laua ääres hakkavad rääkima omavahel võhivõõrad inimesed teemadel:"Kas Sinu pitsa on sama hea kui minu oma?" räägitakse maast ja ilmast, pitsa söödud liigutakse rõõmsalt edasi.

Selles kohas ei ole võõraid, ma saan aru, et meid kõiki justkui ühendab miski, ma nimetaksin selle austuseks hea pizza vastu.

Saame enda pizzad kätte ühe paiku PÄEVAL ja mõned minutid hiljem kuuleme, kuidas hõigatakse välja, et tänaseks on pitsad otsas! Vaatasime mõlemad imestunult abikaasaga üksteisele otsa, ja ampsame peaaegu samal ajal oma pizzadest ampsu, mille peale silmad vist veel suuremaks lähevad. See on midagi imelist, aeg nagu peatuks ja samas teeb kiirendust samal ajal. Ma saan aru, et ma olengi sattunud Kaja pizza imedemaale, pressinud ennast sellest väikesest uksest nr 33 sisse, liuelnud pikas kuid mõnusas rütmis liikuvas sabas. Teinud ennast vahel veidi väiksemaks, et mahtuda paaripukile pizzat nautima ja siis ampsates seda mõnusalt mahlast, imelise põhja ja täiusliku juustuga koostöös oma eriliste maitsetega tunnen, justkui peaksin ma jälle suuremaks kasvama, sest neid maitseid on nii palju, need on nii imelised ja ma tahaks seda kõigile edasi rääkida, selleks, et hea sõnum jõuaks võimalikult kiirelt võimalikult paljude inimesteni peaksin ennast kasvatama, justkui raamatus "Alice Imedemaal" kus ta jõi võlujooki, et ennast vajadusel kahandada ja siis kasvatada, olin mina nüüd Kaja pizza imedemaal.

Sain nüüd aru, et tahtsingi teada ruumis viibivate inimeste käest, kas neil on ka sama hea pitsa kui minul ja arutada neid kõiki maitseid, neid detaile, jagada seda rõõmu.

Ja on täiesti võimalik, et sa lähed sööma pitsat ja leiad endale sealt veel väga head sõbrad, sest ühiseid teemasid mida pizzat süües arutada on palju!



Mulle oli kohe selge, et see on see koht, kuhu ma enda lapsed suurima hea meelega pizzat sööma viiksin. Ma pean tähtsaks, et ka toidumaailmas võiks toimuda õppimine ja areng ja see saab toimuda ainult siis, kui meie lapsevanematena neile seda tutvustame. Seega oleme tänaseks ka lastega seda imelist kohta külastatud. Neid naeruseid ja õnnelikke nägusid pitsat süües näha oli lausa lust, sest ma sain aru, et nüüd mõistsid ka nemad milline on väga hea pizza. Näpud said puhtaks limpsitud, ja rõõmsalt "aitäh, kõht on täis!" öeldud.

Siinkohal kiidusõnad ka granaatõuna limonaadi aadressil mida meile pizza kõrvale soovitati, see on tõesti imemaitsev ja mõnusalt pehme ja kerge mulliga!

Lastega minnes kirjutasin neile igaks juhuks ja palusin "broneerida" taigna pätsikesed, sest ma ei tahtnud, et juhtuks olukord kus me suure õhinaga kohale jõuame ja selgub, et pizzad on selleks päevaks otsas. Tookord, kui juba lõunast pizzad otsas olid, tulid osad inimesed ja ütlesid, et neil olid teatud arv taigna pätse broneeritud seega teadsin seda juba eelnevalt ennetada. Ja samas ei taha ka väga kiirustada nagu valge küülik Alice Imedemaal raamatus,

vaatas koguaeg kella, jooksis ja hüples meeleheitlikult ning kella vaadates pobises omaette:Oi heldeke, oi heldeke, ma jään hiljaks.

Mõtlesin, et lähen teen enne postituse avaldamist kerge jooksu, saan rahulikult üle mõelda, kas jäi veel midagi ütlemata.

Jooksin ja panen peale muusika, jooksurajal tuleb mulle vastu tütarlaps kes kannab musta T-särki sõnumiga MA ZÖÖ ZU ÄÄ. Hüva, mõtlen ja naeratan omaette nentides, et juhuseid ei ole olemas ning panen tööle mp3 ja esimene lugu on pealkirjaga "I need you" ,

okei, sain sõnumist aru, lisada ei ole enam midagi, seda kõike on vaja ise kogeda!

#foodphotographer #foodstyling #bestpizza #kajapizza #wonderland #parimadeestisöögikohad

188 views
  • Black Facebook Icon
  • Black Pinterest Icon
  • Black Instagram Icon

© 2018 by  Marjaana Vaher