• Marjaana Vaher

Näitus "Silmside" rahvarõiva modernsem tõlgendus

Marjaana Vaheri fotonäitus „Silmside“ kui intrigeeriv šelfi vanaemade pärandiga Roosi tänava näitus kujutabki inimesi tänavalt.

Fotograaf Marjaana Vaher: „Silmside“ näituse ideefaasis suhtlesin Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia gurudega, pildistasin vaimustusega Eesti Rahva Muuseumi rahvarõivanäituse autentseid komplekte ning kuulasin ära Arne Niidu loengu näitusel „Külatänavalt punasele vaibale.“ Selles loomingulises karussellis viibides mõistsin, et olen, nii nagu kümned tuhanded, aga võibolla ka sajad tuhanded Eestimaa inimesed, noored ja vanad, rahvarõivapärimuse vaatepunktist puhas leht.

Et mul pole õrna aimugi, kust jookseb piir lubatu ja keelatu vahel esiemade pärandi kokku sobitamisel ja kandmisel. Kuna ka kõige suuremate asjatundjate arvamused lahknevad, võtsingi endale vabaduse toimida nagu inimene tänavalt, kes paneb pähe ühe vanaema Kihelkonna tanu ja selga teise vanaema Pärnumaa seeliku ning asub siis teele mööda Roosi tänavat, et ERM-i rahvarõivanäituse autentsust oma silmaga kaeda.

Olen väga tänulik Tartu linnale ja linnapeale, et niisugune eksperiment linnaruumis teoks sai.

Reet Mark, ERM-i produtsent: ERM-i suure rahvarõivanäituse tegemisel oli üheks eesmärgiks meie rahvariiete näitamine nende täies ilus ja lootus, et inimesed hakkavad rahvariideid rohkem kandma. Tahtsime ka tõstatada arutelu, kui vabalt võib rahvariide esemeid kokku panna. Kuidas tippdisainerid rahvuslikke motiive kasutavad, saime näha punase vaiba näitusel.

Liigu noolega galeriil, et näha kogu näitust!

Mida peaksid aga tegema inimesed, kel võimalust moekunstnikult tellida pole, kodus on mõni üksik tanu või käised või vöö või vanaemalt ja ämmalt päritud erinevate kihelkondade seelikud-pluusid? Kas võib kanda ainult spetsialisti koostatud komplekti? See arutelu jäi esialgu pidamata. Hea võimaluse selle tekkimiseks annab Marjaana Vaheri Roosi tänava näitus, kus suure lustiga pannakse kokku igasuguseid rahvariideesemeid. Minu isiklik arvamus on, et elav traditsioon võib olla kandjate poolt tõlgendatav. Tahame ju rahvarõivast igapäevases linnapildis näha, mitte ainult riidekapis või muuseumisaalis.

Tähtis ongi see, et näitus kompab piire ja kutsub üles diskussioonile rahvarõivameistrite (keda on alati liiga vähe ja kes igale poole ei jõua) ja tavaliste inimeste vahel (inimesed Roosi tänavalt), kes paremal juhul nendest piiridest midagi ei tea või halvemal juhul „reegleid“ rikkuda kartes rahvariided kandmata jätavad.

  • Black Facebook Icon
  • Black Pinterest Icon
  • Black Instagram Icon

© 2018 by  Marjaana Vaher